Nagu Pääru ütles - lõpuks ometi soe! Jõudsime ilusti laupöeva õhtul kohaliku aja järgi kella kaheksa paiku San Pedro Sula'sse. Võrreldes Eestiga on kohalik aeg 6 tundi taga. Lennujaamas võtsid meid vastu hambuni relvastatud politseinikud. Ülatavalt kergelt ja ruttu saime läbi nii tollist kui ka kätte oma pagasi. Hoonest välja astudes tervitas meid 26 kraadine leitsaks, nahk kattus koheselt niiske kihiga ja esimesel hetkel oli isegi veidi raske hingata. Kuid see möödus kiirelt ja kogu seltskond tervitas lõpuks oodatud soojust.
Kuna me oma järgmisest lennust olime lootusetult maha jäänud, siis Katrin koos kurjade meestega (Pääru ja Toomas) hankis meile takso ja palus sõidutada lähimasse odavasse hotelli. Taskso sõit läks maksma 30 USD-i ja hotelli La Paz öö eest tuli välja käia 45 USD-i . Kuna tegemist on plaani välise ööbimisega, siis loodame kõik selle kindlustuselt välja küsida. Seetõttu ka koonerdama ei hakanud ja toad võeti kahe peale ehk toas on 2 topelt suurt voodit. Põhimõtteliselt võiks toas hakkama saada täiesti vabalt 4 inimest. Hotell iseenesest täiesti lihtne kuid viisakas ning puhas. Paikneb aga täielikus agulis.
Lõpuks kella kümnepaiku öösel, saime ühenduse ülejäänud reisiseltskonnaga. Tuli välja, et viimasena Eestist lahkujad ehk siis meie, jõudsime esimestena kohale. Grupijuht istus tol hetkel Atlantas ning Marko koos Siiri ja Riinaga siiski veel New York's. Pühapäeva lõunaks lubati nad kõik siiski San Pedro Sula'sse toimetada. Eks näikse.
Tertsult saime öösel teda ka, et Roatani lennupiletid on pisikese raha eest suudetud pühapäeva pealelõunaks tõsta. Seega on meil nüüd paar vaba tundi, et tutvuda SP Sula linnakesega, mida me ka lahkelt plaanime kasutada.
Täiendav rahasüst tehtud.
VastaKustutaPaps