21. veebruar Copan’i Arhioloogiapark

Päev sai alguse varakult. Hommikud on ikka täis indu ja otsus jalgsi minna Copani rahvusparki oli üksmeelne. Samm reibas, meel hea ja väike laulujoru suul läbisime Copani kitsaid tänavaid, kindel siht silme ees. Rahvuspargi sissekäigu leidsime kilomeetri jagu linnast väljas.

Pilet rahvusparki maksis 15 dollarit inimese kohta, lisaks lunastasime 15 dollarilised pääsmed hoonete sisemusse (tunnelitesse). Kaardil märgitud juhiste kohaselt võiks jalutuskäik pargis olla nii 3 tundi. Etteruttavalt võin öelda, et meil kulus selleks oluliselt kauem, sellele aitas kaasa kindlasti meeletu palavus. Nimelt täna oli varjus 40 kraadi, päike oli erakordselt intensiivne (lausa põletav).

Selline nägi kunagi välja täna meie poolt külastatav maiade linn.

Värava lähistel tervitasid meid suured ja värvidest kirevad aarad, kes kriiskasid hirmsa häälega. Inimesed ei läinud neile mitte karvavõrdki korda, lasid nii poole meetri lähedusele.

Sadakond meetrit eemal paistab juba majade linna pea väljak (Great Plaza), mille keskel on esimene püramiidikujuline hoone. Mitmes väljaku nurgas on näha hieroglüüfidega kaetud kujusid (sambaid). Kompleksi kuuluvad veel palliväljak, altarite ja templite osa ning kõrgemast soost isikute elamute osa.

The Great Plaza – väljakul on äärmiselt palju keeruliste nikerdustega altareid ja kujusid. Kujud (Stalae) on kuni 5 meetri kõrgused ja pühendatud suurimatele valitsejatele linna ajaloos. Kujud on ühelt küljelt ümmargused ja teiselt poolt lamedad. Lamedad pooled on kaetud hieroglüüfidega.

Hieroglyphic Stairway - kuulsaim ja pikim (mitutuhat hieroglüüfi) monument (63 astmega trepp), mis on pikim teadaolev iidsete maiade raidkiri. 

Vahepeal õnnestus meil pugeda peitu lõõskava päikese käest tunnelite süsteemi, mis olid rõsked ja jahutavad. Need on kaevatud ja tehtud tänapäeval, et saada mingitki aimu, mis ja kuida näevad templid seest välja. Paljud suured ehitised on ehitatud ja laiendatud väiksemate templite peale.

Päev oli väsitav ja puhkuseks ei saa seda kuidagi lugeda. Aga see kõik ainult suurendas meie seiklushimu ja vaimujõudu.


Toomase luuleread
Dzunglist kostab kisa kära,
Kristi kaotas Pääru ära.
Pääru aga samal ajal
jookseb hipodroomi rajal!