Hommik jõudis kätte kuidagi väga kiirelt ja aeg sättida jälle kompsud ning edasi liikuda. Kell 10 alustasime teed kiirpaadiga Roatan'lt Utila saarele. Meri oli suhteliselt sile ja sõit kulges viperusteta. Küll aga saime viimasel 10 minutil paadis tõsise vihma kaela. See oli nii tugev ja valus nagu oleks rahet vastu silmnägu sadanud. Sadamas võttis meid hotelli omanik isiklikult vastu ja juhatas lahkelt teed uude koju. Hotell Colibri Hill asub väikse künka otsas, 3 korruseline 9 suure toaga. Õue peal on bassein ja väike baarike, mille me lahkelt esimesel võimalusel hõivasime.
Kell kaks külastasid meid sukeldumisklubi intruktorid ja mõõtsid pealaest jalatallani jälle üle, et siis hommikuks varustus valmis panna. Pärast seda tähtsat toimingut viisid jalakesed meid saare ainsa asulaga tutvuma.
Täpsemalt saab saarega tutvuda aadressil http://www.aboututila.com/
Enamus saarest on soo, elamiskõlbulik on vaid väike osa saarest - East Harbori laht. Põhimõtteliselt paikneb asula ühe kitsa tänava ääres. Majad on kõik ehitatud postide peale, näevad välja kabedamad kui Roatan'l. Saarel liigub ringi oluliselt rohkem valgeid kui musta nahavärviga inimesi. Peamiselt on noored seljakotirändurid ja muidu hipid.
Neid on loomakseid on kõik tee ääred täis. Lisaks nägime saarel veel koolibiisid ja musti iguaane. Kahjuks viimaseid kahte pildile ei õnnestunud jäädvustada aga püüan veel.
Üldjoontes tundub see saar kuidagi "kodusem".
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar