Terekest taas! Naistepäeva (8. märts) õhtupoolikul kell 9 (kohaliku aja järgi) tervitas meid mõne + kraadiga veidi lumine New York. Lennujaama uksel pakkus 80 dollari eest taksoteenust suvaline vennike, mile me ka lahkelt vastu võtsime. Tunnike hiljem olime juba Manhattanil otse hotelli Marrakech ukse ees. Pimedad tänavad ja hotell väljast olid lausa hirmutavad. Esimene mulje oli petlik. Väike, veidi kulunud kuid hubane hotell. Minu elus on olnud kordi hullemaid.
Hommikul (9. märtsil) lõime varakult silmaluugid lahti, et kasutada maksimaalselt aega NY vaatamisväärsustega tutvumiseks. Ei ole plaani niipea siia tagasi tulla, seega tahtsime võtta kõike mis võtta on.
Alustasime hotellile kõige lähemast ehk Central Park'st. Suur lahmakas park kesk saart, hetkel suhteliselt trööstitu väljanägemisega - raagus puude ja lumelörtsi pärast. Olenemata varajasest hommikutunnist oli seal sadu tervisejooksjaid ja koertega jalutajaid. Sekka kalpsas ka mõni oravapoiss.
Peale tunnist rännakut pargis otsustasime teha tutvust metrooga ning võtsime suuna 9/11 memoriaali ehk siis kohta kus kümmekond aastat tagasi seisid kaksiktornid. Mälestuskompleksi kuulub uus püstitatav torn (esimesel pildil keskmes olev torn), veel ehitatav muuseum, 2 neljakandilist basseini (servadele on kirjutatud kõigi hukkunute nimed).
Edasi põrutasime West streeti, saare lõunakaldale, et heita pilk kauguses seisvale vabadussambale. Samba saarele ei sõitnud kuna sinna sisse hetkel ehitustööde tõttu ei pääse. Orkaan Sandy tegi oma töö.
Edasi tatsasime Pääruga kahekesi Wall streetil, Ciry Hall park's ja siis suund juba 5th aveniuule. Teel asutusime läbi ka NY esimesest anglikaani kirikust, et patte lunastada.
Tõsisema peatuse nagu turistile kohane tegime Empire State Building'us. Ropu raha eest lunastasime pääsmed hoone 86 ja 102 korrusele. Kuna ilm oli päikseline, siis vaade ka võrratu.
Kui tornist alla saime andis iga keharakk tunda väsimusemärke (eelkõige kael, kõrgustesse vahtimisest) aga vähe veel. Vaikselt hakkasime liikuma küll hotelli poole aga siiski veel vaja üle vaadata Broadway street ja Time Square. Päike loojus päris ilusast nende meeletute kõrghoonete varju.
Ja siis tiris Pääru mind veel Madam Tussauds'i vahakujude muuseumisse ja 4D kinno. Tegelikult olin ise ka minekuga päri, sest Los Angeles's jäi mul käimata. Uskumatu kui hästi ikka tehakse inimesi järgi. Kohati tuli tunne, et reaalne inimene seisab sinu kõrval. Vürtsi lisas ka õudustetuba, minu hääl jäi sinna.
Hotelli vaarused kirusime siiski endid veel, sest käimata jäi Chinatown's. Aga eks midagi peab ka tulevikuks jääma.
Homme teeme veel hommikul kiire shopingu juutide elektroonikakaubamajas ja siis pealelõunat juba kodu poole.